– Lea veahá menddo groavis dadjat birolakkis. Neavrelakkis lea eanet poehtálaš, lohká lágádushoavda Rauni Magga Lukkari. Son lea sániid ja dajahusaid dovdi. Dál lea ráhkadan ođđa sámegiel sániid mearraeallimis.
Rauni Magga Lukkari girjji Namako ja bivdojuolggit/Namako og tentaklene almmuheamis. Govven: Elin Margrethe Wersland.
(Čállit: Anna Anita Guttorm ja Elin Margrethe Wersland, Gollegiela diehtojuohkinbagadeaddjit)
Moai háliideimme čiekŋudit vuđoleappot Rauni Magga Lukkari kreatiivvalaš máilbmái, ja vulggiime su geahčái jearahallat giellameaštára lágádusa maŋimuš girjealmmuhusas, Namako ja bivdojuolggit/Namako og tentaklene, maid Rita Sørly lea čállán.
– Mo don hutket neavrelakkis sáni (djevelrokke)? Manin it válljen birolakkis? jerre.
– Mo mun dan dajašin. Neavri ja biru, na dat lea oalle guhkes gaska dan guoktás. Neavri lea mu mielas eanet appetitteli, neavri go biru, vástida Rauni.
Mii reškkiimet ja jotkiimet guoimmuheaddji gielladivššuin.
– Ii go neavri leat seammá váralaš go biru?
– Lea čábbát dadjat, eanet appettitteli go biru. Šattašii menddo groavis dadjat birolakkis. Neavrelakkis lea eanet poehtálaš, čilge Rauni.
– Lei go váttis hutkat sámegielsáni «djevelrokke» sáni sadjái?
– Ii, sátni bođii millii dakkaviđe. Lakkis mearkkaša njomon ja boahta laggát sánis, muitala Rauni.
Lukkari lea dovddus intellektuella. Son lea maiddái dovddus iežas humora ja buriid muitalusaid geažil, ja son dat lea jorgalan girjji Namako birra.
Márfi dahje doggi?
– Don leat maid ráhkadan sámegiel sáni «sjøpølse» sadjái?. Namalassii mearradoggi. Manin it geavahan márffi sáni? Nu ahte šattašii mearramárfi?
– Sámegiella lea hui konkrehta giella. Go gulan márffi sáni, de oaččun measta dan suoma sávdnjemárfedovddu.
Reaškit njálgát. Suohtastallat gielain!
– Mun válljejin «doggi» sáni, danin go «sjøpølse» hápmi lea dego doggi (kjesemage, siskiluš). Mii láviimet márfut varramárffiid dokkis. Muhtin journalista oaivvildii ahte livččen baicce berret geavahit sáni áhpemárfi. Vuosttaš geardde go mun oidnen ábi leigo čuččodin Anárjávregáttis. Anárjávri lea nohkatmeahttun viiddis, amma nu? Áhpi sátni čilge man viidosaš čázis lea sáhka. Áhpemárfi mearkkašivččii munnje seammá go nohkatmeahttun sávdnjemárfi!
Lukkari muitala son gulaskuttai Samuli Aikioin, ja oaččui sus doarjaga «mearradoggi” geavahit.
Oahpahehpet mánáideattet mearraeallimis sámegillii!
– Manin don liikojit Namako ja bivdojuolggit girjái? Manin háliidit almmuhit girjji lágádusat bokte?
– Girji lea dehálaš daningo mis Sámis leat nu unnán girjjit mánáide gos geavahuvvojit sámegiel namat mearraelliide, guliide ja ealebiidda.Mun ieš bajáššadden eatnat gufihtar-veršuvnnaiguin, muhto in gullan balljo sániid daid iešguđetge mearraguollešlájaid birra. Deatnogáttis oahpaimet erohusa njiŋŋelas- ja varis luosas, mii diddi, goadjin ja duovvi lea ja nu ain viidáseabbot, muhto eat oahppan maidege mearraeallimis.Mun dihten ahte torsk lea dorski, muhto in diehtán maidege áhkolaggáliđiid birra, muitala Rauni.
Lukkari muitala ahte son bargá olu sátnedujiiguin.
– Geavahan kreativitehta.
Girji Namako ja bivdojuolggit/Namako og tentaklene lea Namako ja Fugu birra, guđet hukseba hui stuorra čázevuolfatnasa. Čázevuolfanas galgá nagodit gitta sevdnjes botni rádjai, gos jiehtanáhkárat ásset. Namako lea bivdojuolgedutki, gii mánnávuođa rájes lea niegadan beassat deaivvadit jiehtanáhkáriin. Ovttas neavrelaggiekspearttain Fuguin soai vuolgiba dutkanmátkái mearabodnái.
Girjji fitnet oastit Rauni Magga Lukkaris, dahje ruovttosiiddus: http://www.gollegiella.com
Gollegiella Forlag 